Zempilo, Izifo neemeko
Isifo sesifo: iimpawu, izizathu kunye nezifundo zesifo
Ngokuqhelekileyo phakathi kwabantu, ngokukodwa ngexesha lokutshisa kwonyaka, isifo esibizwa ngokuba sisifo sesifo sesifo sesifo sesifo sisabalalisa. Iimpawu zesi sifo zichanekile kwaye zihambelana nemisebenzi engenakonakali kwindlela yamathumbu emathumbu. Kwiimeko ezininzi, ngexesha elifanelekileyo nelichanekileyo, unyango lwabantu abagulayo luncedo, kwaye kwezinye iimeko zingaphi uhlobo olubi lwesifo esiya kukhula.
Isifo sesifo: izizathu zesifo kunye nezindlela zokusuleleka. I-agent causative yale sifo yi-bhakteria, esondelene ne-bacestinal intestinal ngokwemvelo. Ukwangoku, kukho iintlobo ezahlukahlukeneyo ezinokubangela ukuphuhliswa kweempawu zesifo samathambo.
Umthombo wezilwanyana-zifo, ngokuqinisekileyo, ngumntu ogulayo. Iimpawu ezixhasayo zentsholongwane zixhomekeke kwimeko yangaphandle kunye neminyango yomthwali wesifo. Ezi ncinane ezincinci zingaphila ngaphandle komzimba womntu malunga neeyure ezingama-35 ukuya kwi-45. Ukushisa kudala zonke iimeko eziyimfuneko zokuphila kwazo kwaye yingakho ukugqithwa kwezikhulu zezi zifo ziwela ngokuthe ngqo kwixesha lehlobo.
Iibhaktheriya zingangena emzimbeni ophilileyo ngenxa yezandla ezingahlambulukanga, kunye nezinto zekhaya, ukutya okungahlambulukanga, ubisi olungabutywanga. Indima ekhethekileyo ekusasazeni intsholongwane yilezi zimpukane.
Isifo sesifo: iimpawu kunye nezifo zesifo . Izifo ezincinci ezibangelwa zizifo zingena emzimbeni womntu ngokusebenzisa umlomo womlomo, obangela iimpawu zesifo esibizwa ngokuba sisifo segazi. Isikhathi sokutshala kwesifo sifanele sifutshane kwaye kwiimeko ezininzi azihlali ngaphezu kweentsuku ezi-2 ukuya kwezi-3. Ukungena emzimbeni, iintonga zihlala kwiindawo eziphantsi zekholoni, apho ziqala ukunyuka ngokunyanisekileyo. Ezi ncinane zivelisa i-toxin echaphazela iinkqubo ze-vascular kunye ne-nervous. Yingakho isifo segazi sisoloko sihamba kunye nokuphulwa kwesimo sengqondo, i-tachycardia, ukwehla kwamathoni enhliziyo.
Iyeza zanamhlanje zihlukanisa phakathi kwezi zimbini zesifo: ezingapheliyo . I- dysentery echanekileyo ihamba ngokukhawuleza kwaye ine-degrees ehlukeneyo yobunzima. Ngomfanekiso omnene, isigulane sinomuva oqhelekileyo. Ngokuqhelekileyo, akukho ukunyuka kokushisa. Into eyoyikisayo yinto ehlala rhoqo, eyenzeka ubuncinane ngamaxesha angama-10 ngosuku. Unomntu oqhelekileyo, uhlamvu lwe-calo kunye ne-mix mixte ye-mucus. Ukunyanzeliswa kwamanzi, njengomthetho, awuyi kukhula.
Isifo segazi esisisigxina kunye nesisisindo esikhulu. Iimpawu zalo zibonakaliswe ukwanda kweqondo lokushisa ukuya kuma-39 degrees. Izigulane zikhalazela ubuthathaka, ukunyaniseka, ukukhathala. Iifama ekugqibeleni ziyancipha. Kukho iintlungu kwisisu, esinomlingiswa wokuqhawula.
Isifo samathambo sihamba kunye neempawu ezifanayo kunye nobutyhefu obuqhelekileyo. Umntu uqala ukuvahla kakhulu, uhlamba rhoqo. Kule meko, ukuxilongwa kuyinto enzima.
Kwiimeko ezinzima kakhulu, isifo segazi senza ukuba kubekho ukungcola okukhulu kwendalo, ukuphazamiseka kwenkqubo ye-cardiovascular, ngamanye amaxesha nokuba ngubani.
Xa kungabikho unyango okanye unyango olungalunganga, i-dysentery engapheliyo ihlala ikhula. Iimpawu zalo zifana nefom eqhelekileyo. Kodwa esi sigulo esingapheli sinamathuba okuxolelwa kunye nokunyanzeliswa. Amaxesha okunyuka kwamanzi athatyathwa ngokufanelekileyo, ngaphandle kokubangela ubuthathaka, ubuhlungu obukhulu, okanye umkhuhlane.
Umntu oye wafumana le sigulo uhlakulela ukukhuseleka okuqhelekileyo kule pathogen, kodwa, kuyafaneleka ukuphawula, akaqinisekanga kakhulu. Kungenzeka ukuba kwikamva elisondeleyo kunokuhlaziywa okanye ukuxhatshazwa kwendalo kunye nohlobo oluthile lwezi zifo.
Kwiimpawu zokuqala zomntu ogulayo kufuneka ubonise ugqirha. Kuvinjelwe ngokungqongqo ukubandakanya unyango ngokuzimeleyo, njengoko oku kungakhokelela kwiingxaki ezinzima kwixesha elizayo.
Similar articles
Trending Now