Phuhliso lo komoya, Inkolo
Umsunguli weBuddhism kunye nolwazi oluyisiseko malunga nale nkolo
UbuBuddha - imfundiso yenkcubeko yenkolo kunye nefilosofi, ngokungathandabuzeki, inkolo yokuqala yehlabathi ngexesha lesiseko sayo. UbuKristu "buncinci" kunokuba buBuddha kangangeminyaka eyi-5, njengamaSilamsi - malunga neenkulungwane ezili-12. Umsunguli weBuddhism - uSiddhartha Gautama, wayeyinkosana yaseNdiya kwaye wayehlala kwintlambo yaseGanges, ebuntwaneni kunye neminyaka emncinci idlulela kwikhotwe kayise. Ukususela esemncinci wayezungezwe ngobutyebi, kwaye ngaphambi kwakhe kwakunomdla, ubomi obupheleleyo. Kodwa ngolunye usuku intlanganiso kunye nabagulayo, isidumbu somfi, indoda endala yajika ingcamango yakhe yobomi. Wabuqwalasela ubomi bakhe waza wawayeka ngokupheleleyo ilizwe lakhe langaphambili, waba yinto yokuphila.
Kulo lonke ubomi bakhe obutsha, wafuna indlela kunye nendlela eya kusindisa abantu ekuhluphekeni kwabo. Isiseko sale mfundiso kukukholelwa ukuba umphefumlo emva kokufa uphinde uphinde uphinde ungangeni. Bonke ubomi obulandelayo banikezelwa ukuze bafikelele kwizinga eliphezulu lokomoya -Nirvana. Umsunguli weBuddha - uBuddha, waguquke kakhulu kwaye waphinda wenza iincwadi zeVedic. Ngesi siseko, washumayela ukulingana kwabantu, ukwakha uluntu apho bekungekho i-caste, kunye nobulungisa bendawo yonke phakathi kwabantu.
UBuddha wayenempembelelo enkulu ebomini nangendlela yokucinga ngommandla waseNdiya. Ukuba ngummeli we-caste ephezulu, kuba yinkosana, kodwa eshiya yonke into emzimbeni, wazishumayela izinto zokomoya . Kuzo zonke izenzo, into ewonakalisa kakhulu ingcinga, njengoko ifundiswa nguBuddha umBuddhism oyisunguli. Oko kukuthi, ngaphambi kokuthatha nayiphi na inyathelo, okokuqala kuqala kuvela ingcamango yalolu nyathelo kwaye enye ingcinga embi ingonakalisa umntu othi uBuddhism.
UbuBuddha buvela phi? Ayaziwa kakuhle. Abaphengululi kunye nabaphandi banamhlanje abavumelani nalo mbandela, kodwa imfundiso evunywe ngokubanzi ithi ukuzalwa kwesi senkolo kwenzeke kwingingqi esenyakatho-mpuma yeIndiya. Ukuba sele isasazeka ngokukhawuleza kulo lonke elaseIndiya, ekupheleni komhla wokuqala we-Millennium BC yayifikelele ekuhleni okukhulu. Ngenkulungwane yeshumi elinesibini yexesha lethu, le mfundiso yaphela yaphela eNdiya. Ngalesi xesha amaHindu, azalwe eBrahmanism, anqoba apha. UbuHindu bashunyayelwa ngokuthe ngqo kwiinyaniso, ngokusekelwe kwintlalo ye-caste, kunye nokusebenza kwamanyathelo athile. Yonke inkolo yobuBuddha inqatshelwe.
Iingcamango zobuBuddha azigcini nje kuphela kwiIndiya kodwa, ngokuqala ngeenxa yesithathu ye-BC, zazibandakanya inxalenye ebalulekileyo ye-Asia-mpuma ne-Asia ephakathi, kunye ne-Siberia kunye ne-Central Asia. Ukusabalala kwamaninzi akuvumelekanga ukuba iintlobo zokuqala zonqulo zome.
Emva kokusasazeka, le nkcubeko yaba negalelo ekwakheni izakhiwo ezinxulumene neenkcubeko ezihlangeneyo, ezidibanisa i-culture yobuBuddha ngokubanzi.
Ukuba kukho ukungavumelani okuvela kunye nendawo yokuvela kwinkolo, ngoko akukho nto iphendula ngayo xa uphendula umbuzo othi "Ngubani umsekeli weBuddha?" Umsunguli weBuddhism uBuddha Shakyamuni uhlonishwa kakhulu kumazwe ase-Asia kwaye, ngokungangabazeki, ngumntu wembali. Lo mntu, ngokwemfihlakalo, ufikelele kwizinga eliphezulu lokukhanyisa kwaye unokuthetha ngokulula nezilwanyana, iintaka kunye nemithi namatye. Wadala imfundiso yokuba, kunye nobuKristu kunye namaSulumane, yenye yezona zinkolo ezinkulu zehlabathi.
Okwangoku, isikhulu sehlabathi seBuddhism yiTibet kwaye sisemaphandleni aseTibetan apho kukho iindwendwe apho iinqununu zifunda imithetho, ngaloo ndlela zakha iBuddha. Apha, kukho isithethe esithile sokhetho oluzayo lukaBuddha Shakyamuni.
Similar articles
Trending Now